Turisminõukoda arutas sektori kasvu, lühiajalise üüri turu tulevikku ja EIS-i reformi

Reedel, 21. novembril kogunes turisminõukoda, tuues ühise laua taha turismierialaliitude, ministeeriumide, piirkondlike arendusorganisatsioonide (DMOd), Tallinna Sadama ja Lennujaama esindajad. Nõukoja eesmärk on anda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile sisendit olulisimate turismivaldkonda puudutavate otsuste tegemisel. Seekordsel kohtumisel keskenduti sektori üldisele seisule, lühiajalise üüri turu uuringule, EIS-i struktuurimuudatustele ning valmivale turismiarengukavale.

Turismisektori kasv jätkub, kuid kasumlikkuse surve süveneb

Ülevaade sektori hetkeseisust kinnitas, et Eesti turism liigub kasvutrendis. Külastajate arv ja kulutused suurenevad ning uute majutusasutuste avamine näitab, et investoritel on selge usk turismi arengupotentsiaali. Samas toob voodikohtade arvu kiire kasv kaasa väljakutse: hotellide kasumlikkuse hoidmine muutub keerukamaks, sest konkurents majutusettevõtjate vahel tiheneb oluliselt.

EIS-i reform: fookus efektiivsusel ja ettevõtja teekonnal

Kohtumisel tutvustati ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses toimuvaid muudatusi. EIS läbib struktuurireformi, mille eesmärk on vähendada kulusid, parandada tööprotsesse ja tagada ettevõtjatele sujuvam klienditeekond. Sihtasutus jätkab keskset rolli turismi arendamisel, turundusel, andmepõhisel juhtimisel ning rahvusvahelises koostöös. Muudatuste rakendamisel planeeritakse tihedat koostööd erinevate turismisektori osapooltega, et kokku leppida edasised tegevused ja selged mõõdikud.

Lühiajalise üüri turu uuring: majandust toetav, kuid vajab selgemaid reegleid

MKM-i poolt tutvustatud lühiajalise üüri turu uuring tõi välja nii teenuse positiivsed mõjud kui ka probleemkohad. Lühiajaline üür mitmekesistab majutusturgu ja toetab majandust, kuid ebamäärane regulatsioon loob turuosaliste vahel ebaausa konkurentsiolukorra. Praegu pole üheselt määratletud, millal lühiajalise üüri pakkujad peavad täitma samu nõudeid nagu traditsioonilised majutusteenuse osutajad, näiteks külastajate registreerimise ja tuleohutuse tagamise osas.

Lisaks on järelevalveasutustel keeruline turgu kontrollida, kuna puudub ülevaade teenusepakkujatest. Mõnes piirkonnas, näiteks Tallinna vanalinnas ja Pärnus, on täheldatud ka kohaliku elukeskkonna probleeme, mis on seni ilmnenud küll tagasihoidlikult.

Uuring pakub välja mitmeid lahendusi – alates õigusselguse suurendamisest kuni kohalike omavalitsuste võimaluseni kehtestada oma piirkonnas registreerimiskohustus. Turismisektor ise näeb vajadust kõigi majutuspakkujate registri loomise järele, et tagada parem turuülevaade. Järgmisena plaanitakse koos turuosalistega otsustada, milliseid meetmeid rakendada. Uuringuga saab lähemalt tutvuda MKM-i kodulehel.

Turismi arengukava: Linnahalli konverentsikeskus ja bürokraatia vähendamine

Sektorit puudutavate strateegiliste arutelude hulgas käsitleti ka valmivat turismi tegevuskava aastateks 2026–2029. Ühe väljundina soovitakse jätkata Linnahalli arendamist kaasaegseks konverentsikeskuseks, mida arendaksid koostöös Tallinna linn ja erainvestorid.

Samuti jätkub ministeeriumis töö turismivaldkonna nõuete lihtsustamise ja bürokraatia vähendamisega. Sektor on esitanud mitmeid ettepanekuid, millest osa on juba arvesse võetud. Heaks uudiseks on äsja vastu võetud töölepingu seaduse muudatused, mis lubavad sõlmida paindlikumaid töölepinguid – see on oluline eelkõige hooajalise tööjõuvajadusega turismiettevõtetele.

Karmen Paju
Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO juht