Turismi majanduslik mõju Eestis: turism toidab enim saarte ja rannikupiirkondade majandust

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimus 7.  jaanuaril turismivaldkonna oluline kohtumine, kus MKMi, EIS turismiosakonna (Visit Estonia) ja sihtkohtade arendusorganisatsioonide (DMO) esindajad keskendusid uuringute ja analüüside teemale.

Värske turismi regionaalse mõju analüüsi tulemusi tutvustasid MKM-i turisminõunik Aleksandr Michelson ja vanemanalüütik Mario Lambing. Analüüs annab põhjaliku ülevaate turismi rollist eri piirkondade majanduses. Visit Estonia turismiuuringute koordinaator Piret Kallas jagas plaane 2025. aasta uuringute kohta ning turismiinfosüsteemi teenusejuht Esta Raudsep tutvustas riikliku turismiinfosüsteemi uuendusi.

Kohtumise lõpetas arutelu piirkondlike uuringute ja analüüside üle, kus sihtkohtade arendusorganisatsioonide juhid jagasid oma plaane tulevasteks uuringuteks. Kohtumine andis hea võimaluse koordineerida erinevate osapoolte uuringutegevusi ning tagada, et kogutav info toetaks parimal moel Eesti turismivaldkonna arengut.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) värske analüüs näitab, et turism moodustab Eesti majandusest ligikaudu 3,7–4,8%, ulatudes koos kaudsete mõjudega kuni 7%-ni SKP-st. Regionaalselt on turismi roll aga märkimisväärselt erinev, omades eriti suurt tähtsust rannikualadel ja saartel. 

Piirkondlikud erinevused on silmatorkavad

Analüüsist selgub, et turismi osakaal on märkimisväärselt suurem traditsioonilistes puhkepiirkondades. Pärnumaal moodustab turism majandusest koos kaudsete mõjudega kuni 18,4%, Saaremaal 17,3% ja Läänemaal 14,3%. Need numbrid on oluliselt kõrgemad kui riigi keskmine. "Oluline on märkida, et nendes piirkondades on ka ööbimiste arv elaniku kohta keskmisest märgatavalt kõrgem," näitab analüüs. Näiteks kui Eesti keskmine on 4,4 ööbimist elaniku kohta, siis Pärnu maakonnas on see 9,6, Saaremaal 9,5 ja Läänemaal 7,9 ööbimist.

Pealinna roll turismis on märkimisväärne, kuid selle täpne hindamine keeruline. Erinevad hindamismudelid näitavad Tallinna turismi otseseks mõjuks 3,0-4,5% SKP-st, mis koos kaudsete mõjudega ulatub 4,5-6,7%-ni. Huvitav on märkida, et Tallinnas on turismi SKP ühe ööbimise kohta oluliselt kõrgem kui teistes piirkondades. 

Väiksem mõju sisemaal

Samas on mitmetes sisemaa maakondades turismi osakaal märgatavalt madalam. Näiteks Jõgeva, Järva ja Rapla maakonnas jääb turismi otsene mõju alla 2% SKP-st. Ka koos kaudsete mõjudega ei ületa see nendes piirkondades 3,3%. 

Metoodika väljakutsed

MKM-i analüüs kasutab viit erinevat hindamismudelit, mis annavad mõnevõrra erinevaid tulemusi. "Kõik kasutatud mudelid on oluliste piirangutega ning seetõttu tuleb suhtuda saadud hinnangutesse ettevaatusega," rõhutatakse analüüsis. Ööbimiste arvul põhinevad mudelid võivad täpsemini kajastada piirkonda laekuvat turismitulu, samas kui käibemaksudeklaratsioonidel põhinev mudel näitab paremini ettevõteteni jõudvat rahavoogu. Viimane võib siiski ülehinnata Tallinna osakaalu, kuna paljud ettevõtted on registreeritud pealinna, kuigi tegutsevad üle Eesti. 

Turism Eestis: suurim mõjutaja saartel ja rannikualadel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi värske analüüs näitab, et turismi roll Eesti majanduses on märkimisväärselt erinev, sõltudes piirkonnast. Traditsioonilistes turismipiirkondades, eriti saartel ja rannikualadel, on turismi majanduslik mõju oluliselt suurem kui sisemaal. Analüüsi usaldusväärsuse tagamiseks kasutati erinevaid hindamismeetodeid, mis andsid mõnevõrra varieeruvaid tulemusi. See näitab, et turismi täpset majanduslikku mõju on keeruline mõõta ning iga meetod annab veidi erineva vaatenurga.

Eksperdid rõhutavad, et veelgi täpsemate hinnangute saamiseks oleks vaja kaasata täiendavaid andmeallikaid. Praegused tulemused põhinevad lihtsustatud mudelitel ja piiratud andmetel, mistõttu tuleb neid käsitleda kui üldist indikaatorit turismi rollist eri piirkondade majanduses. 
Artiklis kasutatud andmete allikas:  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2024). 2023. aasta Eesti turismi regionaalse mõju analüüs.