Noarootsis tutvuti kultuuripärandi ja kestlikkusega

24.01.2024 said Noarootsi poolsaarel kokku turismiettevõtjad, giidid ja omavalitsuste esindajad, et mõtestada kestlikkuse temaatikat kultuuripärandi kontekstis. Päeva juhatas sisse Rannarootsi kultuuripärandit tutvustav ekskursioon, mille viis läbi Rannarootsi muuseumi juhataja ja kultuurigiid Ülo Kalm. Ekskursiooni käigus tutvuti Noarootsi poolsaare põnevate kohtadega, Rannarootsi kultuuriruumi kesksete paikadega ning tutvuti tänaste kohalike inimeste eluoluga.  Sisse astuti ka Pürksi pastoraati ja kirikusse ning Österby sadamast heideti pilk Haapsalu panoraamile.

Seminar toimus Noarootsi Lokaalis, mis on taastatud vanast kõrtsihoonest järgides kestlikke põhimõtteid nii hoone taastamisel kui ka interjööri lahendustes. Lokaali lahke pererahvas võttis turismiasjaliste seltskonna soojalt vastu. Ebekai ja Ringo Härm tutvustasid oma tegemisi ja põhimõtteid alustades toidu toorainest kuni lauale jõudmiseni. Noarootsi Lokaal kasutab kohalike talupidajate kasvatatud toorainet, kohalike kalurite püütud kala ja kohalikku tööjõudu.

Kestliku mõtlemise ettekannetes juhatas sisse Raimo Matvere, kes Acento esindajana tõi kuulajateni mitmeid näiteid kestlike ürituste korraldamisest ning soovitused mitte järsku, vaid samm-sammult suunda muuta. Mirje Tammaru rääkis oma ettekandes pärandist, mis meile on esivanematelt päranduseks jäetud. Kultuuri- ja arhitektuuripärand on just need peamised põhjused, miks turistid piirkonda külastavad. Seega on ääretult oluline võtta loodushoiu, prügi sorteerimise, CO2-jalajälje vähendamise ja kõigi muude oluliste teemade kõrvale samaväärselt ka kultuuripärand, mis on rahvusliku iseolemise ja identiteedi alustala. Annika Ebrok Kõlli talu perenaisena tõi praktilisi näiteid kultuuriturismiettevõtjana, kuidas kestlik eluviis ongi see, kui elad naturaalselt maal, hindad traditsioonilisi töövõtteid, austad esivanemate retsepte ja toidu valmistamise oskusi. Vanaema retseptid aitavad säilitada toidupärandit ja see ongi see, mida välismaalased siit leida soovivad – autentset Eesti kogemust, paiga hinge genius locit, mida ei saa mitte kuskil mujal kogeda. Liis Burk Lahemaalt, Pärimuskoja perenaisena jutustas lugusid nende pere paljudest vanu traditsioone edasi kandvatest tegevustest, mida nad lahkelt ka külalistele tutvustavad. Liis viljeleb arhailist kudumistehnikat – nõelkudumist, mis on olnud kasutusel juba keskajal. Lõng aga saadakse ikka oma kasvatatud lammaste villast. Külalistele suunatud ekskursioonid, õpitoad, tooted ja elamused põhinevad traditsioonidel ning ehedusel ja kannavad jätkusuutlikke põhimõtteid.

DMO jagas osalejatele kasulikke linke, märgiste infot ja tegevuse mõõtmise võimalusi, kuidas turismiettevõtjad kestlikkuse teel edasisi samme teha saaksid.

Kokkuvõttes oli päev sisukas, mitmekülgne ning osalejate tagasiside järgi andis neile muuhulgas mõtteid oma tegevuste arendamiseks. Kolme maakonna ülene DMO planeerib juba järgmist, toiduteemale suunatud kestlikkuse teemapäeva kevadeks.