Loodusturismi konverents keskendus reisitrendidele ja keskkonnahariduse rollile

10. märtsil toimus Eesti Maaülikoolis IX loodusturismi konverents „Loodusturism ja loodushariduse võimalused“, mis tõi kokku teadlased, turismiarendajad, ettevõtjad ja loodushariduse spetsialistid. Päeva jooksul arutati loodusturismi arengusuundi, rahvusvahelisi reisitrende ning keskkonnahariduse rolli looduskogemuste kujundamisel. Konverentsi modereeris Helen Kari.

Konverentsi avas bioloog ja looduse populariseerija Urmas Tartes, kes rääkis looduse tundmise ja hoidmise seostest. Ta rõhutas, et inimese suhe loodusega kujuneb nii otseste kui ka kaudsete kogemuste kaudu ning looduse mõistmise aluseks on sageli emotsionaalne kogemus. Positiivne looduselamus loob aluse õppimisele ja keskkonnateadlikule käitumisele.

Rahvusvahelise kogemuse tõi  Juraj Švajda,  Matej Bel Universityst. Tema tutvustas looduspõhise turismi arendamist Slovakkias ning selle rolli piirkondlikus arengus. Eesti loodusturismi hariduse arengust andis ülevaate Tarmo Pilving Eesti Maaülikoolist, kes käsitles loodusturismi õppe 20 aasta pikkust teekonda. Ta tõi esile praktilise õppe, rahvusvahelise koostöö ja tööandjatega tehtava koostöö olulisuse.

Keskkonnahariduse rollist tänapäeva ühiskonnas rääkis Eili Lepik Kliimaministeeriumist. Ta andis ülevaate Eesti keskkonnahariduse süsteemist ning rõhutas selle tähtsust loodusteadlikkuse kujundamisel. Eestis tegutseb üle 160 keskkonnahariduse keskuse, mis pakuvad programme ja õppetegevusi eri vanuses külastajatele.

Praktilisi kogemusi loodusturismi valdkonnast jagasid ettevõtjad ja loodushariduse praktikud. Andres Turro tutvustas Tenno matkade kogemust loodusretkede korraldamisel, kus olulisel kohal on elamuslik kogemus ja hästi läbimõeldud programm. Tiina Talvi rääkis Viidumäe looduskeskuse tegevusest Saaremaal ning Imre Arro käsitles rännaku ja sihtkoha seoseid, tuues näiteid Pühajärve piirkonnast ja rõhutades ettevalmistuse olulisust külastuskogemuse loomisel.

Loodushariduse järjepidevuse olulisust tutvustasid Kadi Asmer ja Silja Pihelgas Rocca al Mare Koolist. Nad jagasid kooli enam kui 20 aasta pikkust kogemust loodushariduse arendamisel ning programmi „Loodusklass“, mille kaudu viiakse õppetöö regulaarselt loodusesse.

Rahvusvahelise külastaja ootusi ja turutrende tutvustas Agnia Nast Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse Visit Estonia turismitiimist. Tema sõnul kasvab huvi looduse ja aktiivse puhkuse vastu – üle 60% reisijatest otsib reisil loodusega seotud tegevusi. Samuti eelistavad külastajad üha enam väiksemaid ja autentsemaid sihtkohti ning aktiivseid looduskogemusi, näiteks matkamist, rattasõitu või kajakisõitu.

Ettekandes käsitleti ka Eesti turismi peamisi sihtturge. Lähiturud – Soome, Läti ja Leedu – hoiavad jätkuvalt külastajate mahtu, kuid reisid on muutunud lühemaks ja spontaansemaks. Euroopa turud, nagu Rootsi, Norra ja Saksamaa, taastuvad aeglasemalt, samas kui kaugemad turud, näiteks Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid, toovad sihtkohta pikemalt viibivaid ja rohkem kulutavaid külastajaid.

Eesti loodusturismi üks peamisi väljakutseid on see, et kuigi Eestis on palju häid väikeseid ettevõtjaid ja kvaliteetseid looduselamusi, on rahvusvaheliselt nähtavaid ja lihtsalt broneeritavaid turismitooteid endiselt vähe. Samuti on info sageli killustunud ning ingliskeelne teave ei ole alati külastajatele piisavalt kättesaadav.

Päeva lõpetas vestlusring loodusturismi ettevõtjatega, kus osalesid Margus Mäll, Anti Saarepuu, Tarvi Velström, Imre Arro ja Paula Solvak. Arutelus käsitleti loodusturismi vastutust, külastuskorraldust ning koostöö olulisust looduskeskkonna hoidmisel.

Loodusturismi arendamisel tuleb siduda loodus, haridus, kogukonnad ja turismiettevõtlus terviklikuks külastuskogemuseks. Koostöö erinevate osapoolte vahel aitab paremini väärtustada looduskeskkonda ning arendada turismi, mis toetab nii piirkondlikku arengut kui ka looduse hoidmist.