Võib-olla oled juba aastaid mõelnud kodukandis sise- ja välisturiste märgates, et peaks ehk ka selles suunas midagi ise ette võtma, ettevõtlusega alustama või kuidagi turismile kaasa aitama, kuid sa ei tea kuidas alustada, puudu jääb enesekindlusest või vabast ajast? Või olid juba suuremal või vähemal määral algust teinud, aga siis tõmbasid koroona-aastad alustatule kriipsu peale? Ja praegust naabruskonnas toimuvat olukorda arvestades tundub maailm veelgi ebakindlam?

Tegelikult pole kellelgi kunagi kõiki asjaolusid võimalik ette näha ja iga kriisiga kaasneb alati ka palju uusi võimalusi. Me saame mõjutada oma keskkonnas, lähikonnas ja kogukonnas toimuvat selliselt, et turistid julgevad ja soovivad Eestisse ning meie kodukanti uuesti ja uuesti tulla. Seejuures võib just sellest mõttest kasvada välja lisasissetulek või suisa peamine elatusallikas.

Millest alustada: tee seda, mis sulle meeldib

Valdkonnad ja tegevused, mida naudime, tulevad meil hästi välja, sest pühendame neile rohkem aega ja kirge ning tänu sellele olemegi ühel hetkel milleski väga head.

Mis on sinu südameasi? Mõtle, mida sa päriselt teha soovid ja mis sulle rõõmu valmistab? Hakka selles suunas tegutsema juba täna, kas või 15 minutit päevas.

On üllatav, millist tulemust võib seeläbi luua. 

Ole loominguline ja innovaatiline

Võimalusi on lõputult:

- Kui sulle meeldib inimestega suhelda, täienda oma teadmisi ning ühel hetkel võidki vabalt töötada giidina kodu lähedal asuvaid vaatmisväärsusi turistidele tutvustades. Nagunii teed juba tuttavatele ja sugulastele seal sageli tuure.

- Kui sul on garaažis mitu jalgratast või mootorratas, kai ääres paat või mootorpaat, siis võib-olla võiksid neid turistidele välja rentida?

- Kui naudid looduses liikumist ja tunned kodukandis iga rabarada ning rändrahnu, pea aru, kas võiksid oma jalutuskäikudele või matkadele ka teisi huvilisi kaasa kutsuda?

- Kui sa ise või mõni sugulane armastab käsi- või puutööd või hoopis ehete meisterdamist, siis uuri, kuidas sellesse kohalikku rahvapärimust põimida. Turiste paelub ennekõike just kohalik käsitöö.

- Kui armastad küpsetada ja süüa teha, siis võib-olla just sinu õunapuuaias võiks olla parimatel ilmadel avatud väike suvekohvik või minirestoran?

- Kui sulle meeldib iluaiandus ja oled rohenäpp, kaalu kas võiksid oma aias korraldada väikseid nõuandvaid töötube? Paljud linnanaised ja suvilainimesed tuleksid ehk heameelega oma teadmisi täiendama. Nt kui palju inimesi teab, kuidas õigesti viljpuid lõigata? Aus vastus on, et vähesed. Kui sul on need teadmised olemas, jaga neid sobiva konsultatsioonitasu eest ka teistega.

- Kui oled suur hoidistaja ja purke on sageli rohkem kui sööjaid või teeksid neid heameelega rohkem, mõtle, kas võiksid turistidele pakkuda kohalikku köögitoodangut ja luua oma kaubamärgi?

- Kui sul on kanad, siis tea, et paljude linnalaste jaoks on eksootika neile peotäis teri visata, samuti on mahemunad oodatud igale pannile.

- Kui armastad pillimängu või teatrit ja sul on lahe vana kuur või aiasopp, mõtle, kas võiks olla mõni pillimees, laulja, ansambel või teatrigrupp, sh koomikud, kes võiks soovida just seal oma kontserti või etteaste korraldada? Tänapäeval piisab ühenduse võtmiseks sotsiaalmeedia abil, kui tead inimese nime. Kirjuta ja paku välja!  

- Kui oled kala- ja lihasuitsutamise alal juba üle küla tuntud, siis miks mitte tutvustad sel suvel oma suitsuahju toodangut laiemale publikule?

- Kui sulle meeldib lastega tegeleda ja sul on nende jaoks juba enda tarvis loodud väga head mängutingimused, mõtle, kas võiksid turistidele pakkuda võimalust lastehoiuteenuseks? Nii mõnigi paar sooviks ehk õhtul kauem teatrietendusel või restoranis olla, kui keegi lapsi hoiaks.

- Kui sul on imearmas veranda, kus lihtsalt kolu hoiustatakse, vaata, kas saaksid selle koristatuna kauniks suvekorteriks muuta ja linnast või välismaalt saabujatele suvitusvõimalust pakkuda? Üks või kaks ööd ööbijad ei eelda ka eritingimusi ja soovivad ennekõike vaheldust.

- Kui sul on palju õunapuid ja oma perel õuntest juba isu täis, kas poleks tore ja ehk ka tulus värskeid õunu või õunamahla külalistele pakkuda? Sama kehtib kogu potipõllunduse kohta.

- Lapsed on juba suureks kasvanud ja pesast välja lennanud ning tunned, et kodumaja on tühjavõitu. Ehk tasub kaaluda hooajalist väljaüürimist või ürituste ajal majutuse pakkumist? Teinekord piisab ka toa väljaüürimisest ja üheks ööks reisijatele öömaja pakkumisest. Uuri Lisa booking.ee 

Väärtusta ennast ja oma kodukanti

Mida oodatumalt turist end tunneb, seda kauem viibib ta kohapeal ja tarbib erinevaid teenuseid. Nii jääb raha ja ressurss piirkonda. See omakorda võimaldab areneda kohalikul ettevõtlusel ja luua uusi töökohti.

Oled piisav just sellena, kes oled ega pea püüdma olla keegi teine või võõrapärane. Ise maailmas või kodu-Eestis turistina liikudes soovime samuti kogeda just kohalikke inimesi ja piirkonna eripära. Sageli jääbki meelde ehe naabrimemm või külapoes nähtud sõbralik jutukas vanapapi, kes tundus nagu sugulane või vana tuttav. Toredad lapsed, kes pole suu peale kukkunud ja külalisi tervitavad ning edasi juhatavad. Külalislahked võõrustajad ja ootamatu istumine kellegi (väli)köögis, värske suitsukala ja rabarberijoogiga. Külas lauldud laul või kuuldud kitarritinin, värskelt ahjust tulnud aurav ja isuäratav koogitükk, naeratav lahke perenaine ja muheda peremehe pakutud kuumarohi ning sinna juurde käiv nali võib mõne teie kanti ööbima sattunud turisti jaoks ollagi see kõige ehedam reisielamus. Olgem eestlastena ka oma tagasihoidlikkuses rohkem avatud, just selles on külaliste jaoks eksootikat.

Ära mõtle üle 

Meil on kõik olemas ja rohkemgi veel. Välisturistid ei tule siia ATV-safarile, vaid tegelikult võlub teda valdavalt pigem meie mets ja metsavaikus. Pole vaja teha investeeringuid, et turistidele elamust luua. Tõsiselt, vii nad lihtsa metsa! Ava neile oma talutööde argipäev. Näita, kuidas eesti inimesed igapäevaselt elavad. Serveeri külalisele hommikuks maitsvat putru ja lõunaks heeringat värske kartuli ja hapukoorega ning reisielamus on vaieldamatult vägevam kui hotellis või restoranis. 

Jutusta lugusid 

Kohalik elanik on ühtlasi turismisaadik ja infopunkt. Tema juba teab, kus on pood või tankla ja oskab soovitada piirkonnas põnevaid tegevusvõimalusi ning loodusobjekte. Kohalik teab rääkida lugusid ja legende. Küsi naabrionult ja saad teada, et ei tea veel kodukandi kohta pooli asju. Tasub oma teadmisi täiendada ja vanema põlvkonna inimestega teadlikult kodukandi ajaloo teemal juttu teha.

Ole kasulik 

Kohalik elanik on nii töötaja kui teenusepakkuja. Võib-olla sa pole varem selle peale mõelnud, et ettevõtjad vajavad teenuste pakkumisel väga kohalike ja sinu abi. Ennekõike just kohalikke elanikke oodatakse nii hotelliteenindajateks, ettekandjateks, puhastusteenistujateks, aednikeks, giidideks jne. Samuti saavad kohalikud panustada turismitoodete loomisel, näiteks ehituses, aga ka pakkudes kohvikutsesse aia- ja metsasaadusi. Näiteks marjakorjajatest võib kohalikel restoranidel olla suviti palju tuge. Traktor, millega naabrimees põllutöid teeb, võib olla talvel abiks kohalike teede lumest puhtaks lükkamisel ja nii võib vallaga läbi rääkides tekitada kõigile vastastikku kasuliku koostöövormi.

Ütle "jah" võimalustele 

Kui oled otsustanud, mida soovid kohalikus turismiedenduses teha, hakka märkama võimalusi, mida maailm ja kodukant pakub. Sageli tuleb vaid ise olla avatud ja eesmärk hakkabki end looma. Ühel hetkel mõistad, et tegelikult on kõik võimalused alati sinu ümber olemas olnud. Alati on võimalik ka midagi vastavalt olukorrale juurde õppida. Sageli on parim õpetaja, nõuandja või toetaja juba oma naabruskonnas olemas. Kes tunneb turundust, kes Excelit, kes valdab väga head inglise keelt, kes oskab veebilehte luua, kes ehitada jne.

Ole külalislahke

Meie naabruskond kujundab kohaliku miljöö ja keskkonna ning kohalike külalislahkusest ja suhtlemisvalmidusest sõltub kogu piirkonna kuvand. Märka segaduses seltskonda teeristil ja panustage kogukonnaga viitadesse, mis annavad teada, kus asub kiigeplats või jaanituli, allikad ning muistne ohvrikivi. Tõsi, teinekord on looduse hoidmiseks vajalik ka privaatsus, et sinna jõuaksid tõesti vaid loodust väärtustavad külalised. Tegelikult aga huvitab paljusid loodusturiste ennekõike need kohad, kus kohalikud inimesed ise käivad ja peredega aega veedavad.

Panusta keskkonda ja turvalisusse

Kui me ei tekita oma metsadesse prügilademeid ja koristame talgute korras teeservi, reageerime tähelepanelike naabritena roolijoodikute või kihutajate suhtes, märkame puuduvast bussipeatusest tulenevat ebamugavust või ohtu bussiootajale, teatame murdunud puudest või võtame ise saagimise ette, viskame külatee aukudesse paar labidatäit kruusa ja teavitame vajadusel omavalitsust või kogukonnakeskust, siis kõik need tegevused kokku tekitavadki hea ja turvalise kogukonna tunde, mis paistab ka väljapoole ja muudab keskkonna nii oma inimestele kui külalistele ligitõmbavamaks. 

Võta abi vastu 

Kui oled ise ettevõtja, püüa leida võimalusi, kuidas kaasata appi ka teisi kohalikke elanikke ja kogukonda. Kõike ei peagi ise ära tegema ja endale ülejõukäivaid kohustusi ning "vaja teha" nimekirju tekitama. Ehk on just naabruskonnas vajalike oskustega inimene, kellele osa tegemisi edasi delegeerida? Uuri ja küsi ka vajalike ja võimalike toetuste kohta, kui näed, et suudaksid kohalikule kogukonnale laiemat väärtust luua, aga kätepaare ja eelarvet napib. 

Liitu kogukonnaga

Isegi, kui sulle esialgu tundub, et kohaliku kogukonnaga liitumine ja initsiatiivi võtmine või toetamine oleks veel üks lisakohustus sinu päevas ja nädalavahetuses, siis tegelikult loob see palju enamat, kui esialgu oodata oskasid. Õlg-õla tunne ja ühised ettevõtmised tugevdavad naabrivalvet, turvavõrgustikku, emotsionaalset ühisosa ja hoitust nii noortele kui vanadele. Üksteisega infot, oskusi ja võimalusi jagades ollakse avatumad ka külalistele. Ühiselt saab määratleda, kas kohalikule külalaadale, rahvamaja kinoõhtule või jaanitulele on oodatud ka kaugemad külalised? Kui jah, siis tuleb pead ja oskused kokku panna, ning mõelda, kuidas info parimal moel oodatud külalisteni viia - viitade, infoplakatiga külapoes, samuti tänapäeva sotsiaalmeedia võimalusi kasutades.

Ka see, kui külalisi oma mustikametsa või allikale ei soovita, tasub kogukonnas kokku leppida. Seega, igal juhul tasub üksteisega suhelda. 

Kogukonna eeliseid ilmestab tuntud mõtteviis: Kui tahad minna kiiresti, mine üksi. Kui tahad jõuda kaugele, minge koos.

Head näited aktiivsetest kogukondadest ja kohalikest:  

Aegviidu Tervisedepoo

Visit Kõrvemaa 

Koogi pood

Küsi nõu

Kust ettevõtlik kohalik inimene saab head nõu ja abi küsida?

Ettevõtjale on toeks Harju-, Rapla- ja Läänemaa DMO (Destination Management Organization), samuti piirkonna arenduskeskused HEAK Harjumaal, Sihtasutus RAEK Raplamaal, SA Läänemaa Läänemaal).  

Arenduskeskused on head nõuandjad ettevõtlusega alustavatele või tegutsevatele ettevõtjatele ning vabaühendustele.  Need annavad juhtnööre nii vajalike toetuste saamiseks kui ka ülevaateid trendide osas. 

DMO inimesed on kaasamõtlejateks turismiettevõtjatele ja seda nii statistika ja andmete vahendamisel kui ka nt vajalike koolituste pakkumisel, laiema pildi mõtestamisel ning sellest lähtuvate tulevikuplaanide tegemisel. 

DMO peab oluliseks toetada ka kogukonda ja aktiivseid kohalikke inimesi, sest just nemad on olulised saadikud piirkonna külalislahkuse ja atraktiivsuse kujundamisel. Ja meie kogemus näitab, et kohalik ettevõtlus saab enamasti alguse ettevõtlike kohalike inimeste initsiatiivist oma elukeskkonnale ja lähedastele väärtust luua, mis laieneb ka kõigile teistele, kaasa arvatud turistidele.

Ja mis põhiline, tea, et Sinu panus Eesti elu ja turismi edendamisesse on ülimalt oluline, sest igaüks meist esindab Eestit ja kodukanti oma unikaalsel moel.

Koos loome väärtust kõigile!

SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus

Sirge 2, Tallinn 10618
info@heak.ee

Privaatsustingimused
Oma veebilehel kasutame küpsiseid. Küpsised aitavad analüüsida veebiliiklust ning annavad meile statistilist teavet.

Kontrastsus

Käesoleval veebilehel on võimalik muuta sisu kontrastsust, et lugemist hõlbustada.

Sisu suurendamine

Sisu suurendamiseks soovitame kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust: hoidke all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja vajutage samal ajal + või - klahvi.

Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoidke all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.

Kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid sisaldavad seadeid ekraanil esitatava sisu suurendamiseks.

Windows 7’s leiad programmi nimega Magnifier, kui vajutad all vasakul “Start” menüü nupule, trükid Magnifier (piisab juba mõnest esimesest tähest) ja vajutad Enter. Avaneb väike aken, milles on kõik on suurendatult. Vaikimisi jälgib programm hiire kursori asukohta. Windows XP’s leiad Magnifier’i kui liigud Start > All Programs > Accessories > Accessibility > Magnifier.

Apple arvutitel tuleb suurendamise kasutamiseks navigeerida järgnevalt: Apple menüü > System Preferences > Accessibility (või Universal Access) > Zoom.