Kes on giid ja kuidas saada giidiks?

Giid vahendab põhjalikku infot kultuuriväärtuste kohta piirkonnas, kus ta omab vastavat litsentsi. Giidikutse ei ole sama, mis reisisaatja teenus. Ühes riigis või piirkonnas giidilitsentsi omamine ei tähenda, et giiditeenust võiks automaatselt osutada ka teises riigis või linnas.
Giidiks saamise eelduseks on soov jutustada lugusid, tunda ja mäletada fakte, ekskursiooniobjektide ajaloolise ja sotsiaalse materjali põhjalik tundmine ning oskus suhelda erinevate inimestega, millele lisandub ideaalis võime luua sundimatut positiivset õhkkonda. Sinna lisandub erialane haridus. Giidina oled piirkonna visiitkaardiks, mis seab ka seisusele vastavad litsentsid, atesteerimisnõuded ja kutsekvalifikatsiooni tasemed. Vanuselisi piire ei ole, kasuks tuleb hea tervis ja liikuvus. Giidieksami läbimise eelduseks on kindlasti selge diktsioon.

Atesteerimise käigus hinnatakse giidi teadmisi objekti, piirkonna või valdkonna osas ja seda korraldavad piirkondlikud giidi- või turismiorganisatsioonid, ettevõtluskeskused või omavalitsused ning vahendavad õppeasutused.

Milliseid giide vajatakse?

Kultuurigiid viib läbi ekskursioone kultuurikeskkonnas, sh linnas.
Loodusgiid tutvustab loodust ja pärandkultuurmaastike ning kujundab keskkonnateadlikku eluvaadet.
Maaelugiid tutvustab maaelulaadi ja agroturismi ning viib läbi ekskursioone maa- ja põllumajandusettevõtetes.
Reisijuht toetab ja korraldab reisipaketti kuuluvate teenuste osutamist, mis on 5. taseme giidi osakutse.
Koduloorääkija vahendab infot piiratud aladel ja jutustab lugusid ning tutvustab kodupiirkonda, mis ei eelda giidi kutseeksamit.

Kus saab giidiks õppida?

Giidiks saab õppida erinevates kutseharidust ja kutseeksami sooritust pakkuvates koolides üle Eesti. Samuti erinevatel asukoha- või valdkonnaspetsiifilistel baaskoolitustel. Ka rakenduskõrgkoolides täiskasvanutele suunatud täiendõppe vormis.

Meie piirkonna giidid:
Läänemaal
Harjumaal
Raplamaal

Hea teada!
Meie DMO arendusjuht Läänemaal Mirje Tammaru on ühtlasi ka kogenud giid. Küsi nõu või anna endast piirkonnas tegutseva giidina märku. Viime turismivaldkonna spetsialistid ning huvilised omavahel kokku!


Kas giid peab valdama võõrkeeli?

Giidina on siseturismi raames võimalik töötada ka emakeeles, kuid välisturiste arvestades on võõrkeelte valdamises vaieldamatu eelis ja vajadus. Peamised võõrkeeled on inglise, vene, soome, saksa ja prantsuse keel. Kahtlemata muudab giidi unikaalseks ka eksootilisemate võõrkeelte valdamine nagu nt jaapani või hiina vms. Vajatakse ka hispaania, itaalia ja kreeka keelt valdavaid giide.Mis teeb giidist hea giidi?
Isiklik huvi valdkonna vastu, lai silmaring ja spetsiifilised teadmised teemaatiliste nüansside kohta võimaldavad giidil olla ühelt poolt isikupärane ja teisalt üldisi teadmisi meeldejäävalt vahendav. Oluline on oskus siduda uued teadmised juba olemasolevatega ja seeläbi tekitada kuulajatel uusi ja meeldejäävaid mõtteseoseid ja mälestusi.

Millistest giididest on puudus?

Eestis on suur puudus loodusgiididest ja kuna giiditööd tehakse sageli lisatööna tipphooajal, siis on turismi madalhooajal tegelikult puudus kõikidest giididest. Seega on need ametioskused, mis huvi ja teadmiste korral tasub kindlasti omandada ja kutseeksamiga ametlikuks vormistada.

Hea teada!

Meie DMO arendusjuht Läänemaal Mirje Tammaru on ühtlasi ka kogenud giid. Küsi nõu või anna endast piirkonnas tegutseva giidina märku. Viime turismivaldkonna spetsialistid ning huvilised omavahel kokku!

SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus

Sirge 2, Tallinn 10618
info@heak.ee

Privaatsustingimused
Oma veebilehel kasutame küpsiseid. Küpsised aitavad analüüsida veebiliiklust ning annavad meile statistilist teavet.

Kontrastsus

Käesoleval veebilehel on võimalik muuta sisu kontrastsust, et lugemist hõlbustada.

Sisu suurendamine

Sisu suurendamiseks soovitame kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust: hoidke all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja vajutage samal ajal + või - klahvi.

Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoidke all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.

Kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid sisaldavad seadeid ekraanil esitatava sisu suurendamiseks.

Windows 7’s leiad programmi nimega Magnifier, kui vajutad all vasakul “Start” menüü nupule, trükid Magnifier (piisab juba mõnest esimesest tähest) ja vajutad Enter. Avaneb väike aken, milles on kõik on suurendatult. Vaikimisi jälgib programm hiire kursori asukohta. Windows XP’s leiad Magnifier’i kui liigud Start > All Programs > Accessories > Accessibility > Magnifier.

Apple arvutitel tuleb suurendamise kasutamiseks navigeerida järgnevalt: Apple menüü > System Preferences > Accessibility (või Universal Access) > Zoom.