Rannarootsi radade tuur omal käel reisijale on inspiratsiooniks. Täiendavalt aitab planeerimisel kaasa toidukohtade ja majutuse osas rannarootslaste eluolu tutvustav veebileht.

Rannarootsi radasid on võimalik pikendada mitmepäevaseks väljasõiduks ja ööbima jääda Haapsallu. Teisel päeval jätkata teekonda Vormsi saarele või veeta kultuurne päev kuurortlinna Haapsaluga tutvudes.

Suuremale seltskonnale ja eelbroneerides saab tuuri liita ka toitlustuse: kohvipaus Nõva leivakojas kaalikaleiva ja kardemonisaia degusteerimisega. Täiendavat kohvipausi saab nautida Rannarootsi muuseumis koos hooajalise kala degusteerimisega.

Grupiga reisijale soovitame tuuri läbida koos giidiga.
Meie võtmegiid: Mirje Tammaru mirje.tammaru@gmail.com tel +3725183036 (eesti ja inglise keeles)

Teekonda alusta Tallinna vanalinnas asuvast Rootsi-Mihkli kirikust. Tallinna vanalinnas asuv Rootsi-Mihkli kirik on sajandite jooksul olnud eestirootslastele tähtis usuline ja vaimne keskus. See on ka praegu põhjamaades olulise tähtsusega, sest kiriku kogudusest enamuse moodustavad rannarootsalased ja nende järeltulijad. Igal pühapäeval toimuvad kirikus rootsikeelsed jumalateenistused.

Keldrikorrusel asub muuseum, kus saad pilgu heita eestirootslaste kirikuvarale Rootsi-Mihkli ja Vormsi kirikutest.
Suvisel ajal võid piiluda kirikuhoovi nurga taha, kus soojal ajal võivad tervitades vastu joosta kanad!

Järgmisena viib tee Rooslepa kabeli ja surnuaia juurde. Koht on ajas näinud palju muutusi, tänaseks aga on vahepeal võssa kasvanud surnuaiast saanud kaunis ja rahulik puhkepaik paljude Rootsi nimedega ristidega.
Heida pilk ka kabeli kellatorni tipus oleva tuulelipu poole, mis kujutab lahtise suuga vaala. Täpselt keskpäeval saabudes võid kuulda imelist kellamängu!
Giidiga külastaja kuuleb Rooslepa kabeli juures lugusid varanduse kadumisest, kuninga külaskäigust ning inimestest, keda mäletatakse sooja sõnaga ka sadu aastaid hiljem.

Vaid pisut edasi sõites külasta Rooslepa külas pereettevõttena toimetavat pruulikoda Roslep Brewery. Asudes rannarootslaste alal on tootja nimetanud kõik oma tooted Noarootsis asuvate vanade külade rootsipäraste nimedega. Pudelil asuva etiketi küljel on ka kaart, mis näitab küla asukohta vastavalt õlle nimele. Kuna tootmisega tegeleb pererahvas ise, siis veendu enne külastust, kas uksed on ikka avatud. 
Grupireisijad saavad tellida nii degusteerimisega pruulikoja tuuri või lausa pikema õllematka. 

Lõunapausi võimalused

Pööra sisse mändide vahele Roosta Puhkekülasse Elbiku külas, otse võrratul liivaranna ääres. Roosta Puhkeküla restoranis saad nautida soojal ajal värket õhku ja kõhutäidet terrassil. See aastaringselt avatud restoran sobib nii üksikülastajatele, peredele kui suurematele seltskondadele ja a la carte menüüst leiab kindlasti midagi iga maitse-eelistuse ja isuga sööja. Magusasõpru üllatab Haapsalu linna asuvas Dietrichi kohvikus valminud imemaitsev koogivalik. 

Dirhami sadam on suvekuudel atraktiivne jahisadam ning muul ajal aktiivne kauba- ja kalasadam. Sadamast leiad populaarse hooajaliselt suvekuudel avatud Dirhami kalakohviku. Kohvikust avaneb mõnus merevaade üle vee Osmussaarele. Sinna sõidetakse merevaate ja mõnusa kalatoidu pärast spetsiaalselt kohale pealinnastki. Kuna menüü sõltub sellest, mida meri annab, siis tule ja avasta kohapeal, kuid broneeri koht ette! 

Peale lõunasööki siruta jalga Österby sadamaalal, kust avaneb imekaunis vaade Haapsalu siluetile. Merd mööda kiviviske kaugusel tunduva Haapsalu linnuseni jõudmiseks tuleb mööda maanteed sõita 40 km.  Suveperioodil võid ettetellimisel sõita linna ka otse, kohaliku veetaksoga.
Hooajal võid sadamaalal kohata hulganisti kalamehi ning piiluda, millega meri täna on neid kostitanud. Haapsalu-Österby vahel toimub ka iga-aastane mõõduvõtt tugevamatele, kes üle lahe ujuvad. Kuidas tundub, kas jaksaksid ka?
Talviti, õige ilma korral viib Österby sadamast Haapsallu jäätee, mida saad ületada oma autoga. 

Noarootsist suundu Haapsallu ja astu sisse Rannarootsi Muuseumi. Muuseumi seinal olev eestirootsi "neljapäevamemmede" poolt tikitud piltvaip koondab päeva jooksul kogetud info ja lood ilusaks terviklikuks jutustuseks rannarootslaste ajaloost. Jõudes muuseumi juurde ajal, mil see on suletud, heida pilk muuseumi välisseinal olevale vaiba koopiale.

Muuseumis saad teada ka sini-must-kollase lipu loo ning vahel üllatab külalisi Vormsi saarelt pärit Hiiu kandle heli.

Vormsi saar

92-ruutkilomeetrise pindalaga Vormsi on suuruselt Eesti neljas saar, mille nimi on tuletatud saksakeelsest nimest Worms või rootsikeelsest Ormsö’st, mõlema tähenduseks “ussisaar”.  Vormsi sobib puhkusepaigaks puutumatu looduse ning rahu ja vaikuse otsijaile, samuti rannarootsi ajaloo huvilistele. Lisaks rannarootslastega seotud vaatamisväärsustele võta aega nautida ka Vormsi maastikukaitseala loodust ning matkaradu. Rumpo matkarada viib samanimelise poolsaare tippu, kust avaneb vaade mõlemale poole lahtedele ja on haruldaste samblike kasvuala. Hullo-Prästviigi matkarada viib kinnikasvava rannajärveni ning Hullo laht on lindude pesitsemis- ja peatuspaik. Vormsi lahed ja laiud on hinnatud linnuteadlaste ja -huviliste hulgas rahvusvaheliselt.  

Vormsi saarele pääseb regulaarliinil sõitva praamiga Haapsalust Rohuküla sadamast. Saarel peatub praam Sviby sadamas. Praamile mahuvad ka autod, kuid võid üle minna ka jala või rattaga, saarel on võimalus rentida ka jalgrattaid. 
Saar on külastatav ühepäevasena ning paljud söögikohad ning ööbimispaigad võtavad külalisi vastu vaid suvehooajal. 

Saare keskel asub üks tähtsamaid kultuuri- ja vaatamisväärsuseid, juba 14. sajandist pärinev Püha Olavi kirik. Kiriku ajaloos periood, mil see II maailmasõja tõttu saare rootslaste põgenemise järel saarelt mahajäetuna seisis, kuid 1990.-dal aastal Olavipäeva taasõnnistati!
Kiriku eripäraks on kellatorni puudumine, kuid kella leiad ukse kohalt katuseharja alt.  

Püha Olavi kiriku kõrval asuv ainulaadne Vormsi surnuaed on teine väga oluline vaatamisväärsus. Salapärase kalmistu vanemas osas on näha üle kolmesaja erilise pae- ja liivakivist rõngasristi. Seda pisut rõngasristide ehk päikeseristide kogu peetakse maailma suurimaks. 

Vormsi kolmest tuletornist tuntuim on Saxby tuletorn. Kaunis valge malmosadest monteeritud majakas juhib sissepääsu Väinamere saarestikku ning on külastatav suvehooajal. 
Ajalooliselt on tähtis 1990. aasta kui toimus Vormsi kiriku õnnistamine. Selleks said vormsirootslased, kes omal ajal saarelt põgenesid, eriloa külastada Vormsit. Eesti külastamine polnud veel lubatud. Vormsirootslasi tõi saarele erilaev, mis sai loa heita ankur ja jääda reidile just Saxbys. Saabujad pääsesid saart külastama läbides ajutise piirikontrolli vaid passid hoiule jättes ning said passid tagasi laeva ehk Rootsi territooriumile naastes. 

Vormsil on rootslased elanud sajandeid, vanimad dokumendid asustusest on 13. sajandist. Kõnekas on fakt, et enne II maailmasõda elas Vormsil 2393 rootslast ja 122 eestlast. Vormsi Talumuuseum Sviby külas annabki ülevaate maailmasõjaeelsele tüüpilisele talule. Talukompleks on taastatud vanade fotode, kirjandusallikate ning Rootsi põgenenud vormsilaste mälestuste põhjal.  

Rannarootsi radadel tuur:

  • kannab ja annab edasi kultuuriloolist pärandit
  • viib külalised pealinnast välja vähem käidud radadele
  • on külastatav aastaringselt ja seeläbi koormab vähem külastuskeskkonda
  • arvestab lõunasöögi ja kohvipausi menüüdes hooajalisust, võimalusel kasutatakse kohalikku toorainet
  • toetab hõreda asustusega piirkonna ettevõtlust

Tule ja avasta rannarootslaste unikaalset kultuuripärandit! 

SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus

Sirge 2, Tallinn 10618
info@heak.ee

 Privaatsustingimused Oma veebilehel kasutame küpsiseid. Küpsised aitavad analüüsida veebiliiklust ning annavad meile statistilist teavet.

Kontrastsus

Käesoleval veebilehel on võimalik muuta sisu kontrastsust, et lugemist hõlbustada.

Sisu suurendamine

Sisu suurendamiseks soovitame kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust: hoidke all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja vajutage samal ajal + või - klahvi.

Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoidke all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.

Kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid sisaldavad seadeid ekraanil esitatava sisu suurendamiseks.

Windows 7’s leiad programmi nimega Magnifier, kui vajutad all vasakul “Start” menüü nupule, trükid Magnifier (piisab juba mõnest esimesest tähest) ja vajutad Enter. Avaneb väike aken, milles on kõik on suurendatult. Vaikimisi jälgib programm hiire kursori asukohta. Windows XP’s leiad Magnifier’i kui liigud Start > All Programs > Accessories > Accessibility > Magnifier.

Apple arvutitel tuleb suurendamise kasutamiseks navigeerida järgnevalt: Apple menüü > System Preferences > Accessibility (või Universal Access) > Zoom.