Rannarootsi radade tuur on vähemalt kahepäevane omal käel reisijale mõeldud teekond inspiratsiooniks arvestades päeva Noarootsi poolsaarel ja päeva Vormsi saarel. Täiendavalt aitab planeerimisel kaasa rannarootslaste eluolu tutvustav veebileht.  

Teekonna pärlid: Rannarootsi muuseum, Nõva leivakoda ja selles küpsetatud kardemonisai ja leib, Noarootsi kirik, Vormsi Püha Olavi kirik ja surnuaed, Vormsi talumuuseum
Teekonna pikkus: kõiki kohti läbides on teekond ca 184 km
Ajaline kestus: min 2 päeva ja 1 öö
Külastusaeg: aastaringselt, külastuskohtade arv võib madalhooajal olla väiksem
Kuidas tulla: autoga ja Vormsi saarele praamiga, Vormsi saarele võib minna ka jalgratta ja praami kombinatsiooniga

Suundume Haapsalust Noarootsi

Haapsalu — rannarootslaste pärimuse värav

Esimese päeva hommik algab Haapsalus, kus aeg kulgeb omas rütmis ja ajalugu tervitab igal tänavanurgal. Astu sisse Rannarootsi Muuseumi - siin koondub sajandite pikkune rannarootslaste lugu üheks tervikuks. Muuseumi seinal ripub rannarootsi naiste poolt tikitud piltvaip, kes ühendasid oma oskused ja mälestused. Kui satud kohale ajal, mil muuseum suletud, räägib maja välisseinal asuv koopiapilt sama lugu.

Muuseumis saad teada ka sini-must-kollase lipu päritolust, mille saatus on tihedalt seotud just nende rannikualade rahvaga. Vahel võib üllatada külalisi Vormsi saarelt pärit Hiiu kandle heli.

Alusta teekonda Noarootsi kiriku juurest. Selle valged 13. sajandist pärit seinad mäletavad Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi visiiti, mil kogukond sai taas kokku pärast pikka lahusolekut. Kõrval asuv renoveeritud pastoraadihoone räägib ajast, kui rannarootslased oma juuri hoidsid ja pühakoda elu keskmeks jäi.

Peatu Österby sadamaalal, kust avaneb imekaunis vaade Haapsalu siluetile. Merd mööda kiviviske kaugusel tunduva Haapsalu linnuseni jõudmiseks tuleb mööda maanteed sõita 40 km.  Suveperioodil võid ettetellimisel sõita linna ka otse, kohaliku veetaksoga.
Hooajal võid sadamaalal kohata hulganisti kalamehi ning piiluda, millega meri täna on neid kostitanud. Haapsalu-Österby vahel toimub ka iga-aastane mõõduvõtt tugevamatele, kes üle lahe ujuvad. Kuidas tundub, kas jaksaksid ka?
Talviti, õige ilma korral viib Österby sadamast Haapsallu jäätee, mida saad ületada oma autoga. 

Edasi kulgeb teekond Rooslepa kabeli ja kalmistu juurde. 

Vaikne paik, kus Rootsi nimedega ristid räägivad unustusse vajunud aegadest. Vaata kindlasti ka kabeli tornis kõrguvat vaalakujuga-tuulelippu ja kui satud täpselt keskpäeval, kostab kellamäng — hetk, mil aeg seisatab.

Vaid pisut edasi sõites tasub külastada Rooslepa külas pereettevõttena toimetavat pruulikoda Roslep Brewery. Asudes rannarootslaste alal on tootja nimetanud kõik oma tooted Noarootsis asuvate vanade külade rootsipäraste nimedega. Pudelil asuva etiketi küljel on ka kaart, mis näitab küla asukohta vastavalt õlle nimele. Kuna tootmisega tegeleb pererahvas ise, siis veendu enne külastust, kas uksed on ikka avatud. 

Nõval tervitab sind leivalõhnaga Nõva Leivakoda, kust levib vastupandamatu leivalõhn. Perenaine Merike jagab rõõmuga rannarootsi maitsete lugusid — Riguldi kardemonisai või käsitööleib on just need, mis maitsmiseks ja teele kaasa sobivad. 

Leivakoda tegutseb suvisel hooajal ka turismiinfo jagajana.

Lõunapausi võimalused Noarootsis

Pööra sisse mändide vahele Roosta Puhkekülasse Elbiku külas, otse võrratul liivaranna ääres. Roosta Puhkeküla restoranis saad nautida soojal ajal värket õhku ja kõhutäidet terrassil. See aastaringselt avatud restoranist leiab kindlasti midagi iga maitse-eelistuse ja isuga sööja. Magusasõpru üllatab Haapsalu linna asuvas Dietrichi kohvikus valmistatud imemaitsev koogivalik. 
Dirhami sadam on suvekuudel atraktiivne jahisadam ning muul ajal aktiivne kauba- ja kalasadam. Sadamast leiad populaarse hooajaliselt suvekuudel avatud Dirhami kalakohviku. Kohvikust avaneb mõnus merevaade üle vee Osmussaarele. Kuna menüü sõltub sellest, mida meri annab, siis tule ja avasta kohapeal, kuid broneeri koht ette!

Esimese päeva öömaja valides võid jääda Noarootsi, liikuda Haapsalusse privaatsemasse kodumajutusse või spaahotelli. 

Vormsi saar- päev vaikuses ja pärandis

93-ruutkilomeetrise pindalaga Vormsi on suuruselt Eesti neljas saar, mille nimi on tuletatud saksakeelsest nimest Worms või rootsikeelsest Ormsö’st, mõlema tähenduseks “ussisaar”.  Vormsi sobib puhkusepaigaks puutumatu looduse ning rahu ja vaikuse otsijaile, samuti rannarootsi ajaloo huvilistele. 

Vormsi saarele pääseb regulaarliinil sõitva praamiga Haapsalust Rohuküla sadamast. Saarel peatub praam Sviby sadamas. Praamile mahuvad ka autod, kuid võid üle minna ka jala või rattaga, saarel on võimalus ka rattaid rentida. 
Saar on külastatav ühepäevasena. Paljud söögikohad ning ööbimispaigad võtavad külalisi vastu vaid suvehooajal. 

Vormsil on rootslased elanud sajandeid, vanimad dokumendid asustusest on 13. sajandist. Kõnekas on fakt, et enne 1934. a rahvaloendust elas Vormsil 2393 rootslast ja 122 eestlast. Vormsi Talumuuseum Sviby külas annabki ülevaate maailmasõjaeelsele tüüpilisele talule. Taluhooned, taastatud pagulaste mälestuste ja vanade fotode põhjal, äratavad ellu kadunud külaelu.

Püha Olavi kirik pärineb 14. sajandist ja oma tornita siluetiga, on saare süda. Ukse kohal peituv kirikukell kõlab üle küla — märk rahust. Kiriku eripäraks on kellatorni puudumine, kuid kella leiad ukse kohalt katuseharja alt.  
Kiriku kõrval asuv Vormsi kalmistu, mille vanemas osas on näha üle kolmesaja erilise pae- ja liivakivist päikeseristi (ka rõngasrist, ratasrist). See on teadaolevalt maailma suurim päikeseristide kogum.

Vormsi kolmest tuletornist tuntuim on Saxby tuletorn. Malmosadest monteeritud kaunis valge majakas juhib sissepääsu Väinamere saarestikku ning on külastatav suvehooajal. 
Saxby sadam on saare ajaloos oluline, kui 1990. aasta olavipäeval taaspühitseti Vormsi kirik. Selleks said vormsirootslased, kes omal ajal saarelt põgenesid, eriloa viisata külastada Vormsit. Eesti külastamine viisata polnud veel lubatud. Vormsirootslased tõi saarele erisõiduga Rootsi lipu all sõitev Baltic Star, mis sai loa heita ankur ja jääda Saxby reidile. Saabujad pääsesid saart külastama läbides ajutise piirikontrolli vaid passid hoiule jättes ning said passid tagasi laeva ehk Rootsi territooriumile naastes. 

Lisaks rannarootslastega seotud vaatamisväärsustele võta aega nautida ka Vormsi maastikukaitseala loodust ning matkaradu. Rumpo matkarada viib samanimelise poolsaare tippu, kust avaneb vaade mõlemale poole Sviby ja Hullo lahtedele ja on haruldaste samblike kasvuala. Hullo laht on lindude pesitsemis- ja peatuspaik. Hullo-Prästviigi matkarada viib kinnikasvava rannajärveni. Huitbergi matkarada viib ka saare kõrgemaiks kohaks oleva Huitbergi paekühmuni, mis on 13 meetrit üle merepinna. See on 400 miljonit aastat vana korallriff, mis paljandub keset metsa.

Rannarootsi radadel tuur:

  • kannab ja annab edasi kultuuriloolist pärandit
  • viib külalised pealinnast välja vähem käidud radadele
  • on külastatav aastaringselt ja seeläbi koormab vähem külastuskeskkonda
  • arvestab lõunasöögi ja kohvipausi menüüdes hooajalisust, võimalusel kasutatakse kohalikku toorainet
  • toetab hõreda asustusega piirkonna ettevõtlust

Oled valmis rajale asuma?

Soovitused grupireisi korraldajale: 

Roslep brewerys saab tellida nii degusteerimisega pruulikoja tuuri või lausa pikema õllematka. 

Suuremale seltskonnale ja eelbroneerides saab tuuri liita ka toitlustuse: kohvipaus Nõva leivakojas kaalikaleiva ja kardemonisaia degusteerimisega. Täiendavat kohvipausi  koos hooajalise kala degusteerimisega pakub Rannarootsi muuseum. 

Grupiga reisijale soovitame tuuri läbida koos giidiga.
Meie võtmegiidid: Mirje Tammaru mirje.tammaru@gmail.com tel +372 5183036 (eesti ja inglise keeles); Anneli Kana metsanurme@gmail.com tel +372 5306 5503 (eesti ja soome keeles); Egon Erkmann egon.erkmann@gmail.com tel +372 504 9594
(eesti keeles). 

Tallinnast teekonda alustades külasta vanalinnas asuvast Rootsi-Mihkli kirikut. Rootsi-Mihkli kirik on sajandite jooksul olnud eestirootslastele tähtis usuline ja vaimne keskus. See on ka praegu põhjamaades olulise tähtsusega, sest kiriku kogudusest enamuse moodustavad rannarootsalased ja nende järeltulijad.

Rannarootslaste alad ulatusid kunagi ka Padise kloostri alale, seega giidiga tuuril saad jalga sirutada ning täiendava info kloostrimaade ja mõisnike maade jagamisest Padise-Vihterpalu kandis. 
Silver Raidla Rannarootsi muuseum, Anneliis Jool Noarootsi kirik, Priidu Saart

SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus

Sirge 2, Tallinn 10618 info@heak.ee

 Privaatsustingimused Oma veebilehel kasutame küpsiseid. Küpsised aitavad analüüsida veebiliiklust ning annavad meile statistilist teavet.

Kontrastsus

Käesoleval veebilehel on võimalik muuta sisu kontrastsust, et lugemist hõlbustada.

Sisu suurendamine

Sisu suurendamiseks soovitame kasutada veebilehitsejale sisseehitatud funktsionaalsust: hoidke all Ctrl klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd klahvi) ja vajutage samal ajal + või - klahvi.

Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoidke all Ctrl klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl ja 0 klahvile.

Kõik enamlevinud operatsioonisüsteemid sisaldavad seadeid ekraanil esitatava sisu suurendamiseks.

Windows 7’s leiad programmi nimega Magnifier, kui vajutad all vasakul “Start” menüü nupule, trükid Magnifier (piisab juba mõnest esimesest tähest) ja vajutad Enter. Avaneb väike aken, milles on kõik on suurendatult. Vaikimisi jälgib programm hiire kursori asukohta. Windows XP’s leiad Magnifier’i kui liigud Start > All Programs > Accessories > Accessibility > Magnifier.

Apple arvutitel tuleb suurendamise kasutamiseks navigeerida järgnevalt: Apple menüü > System Preferences > Accessibility (või Universal Access) > Zoom.